1

Üits om edimene nummer.

Üits, üte, ütte

Mütäs Matil om üits nõna,
üits suu, üits kõtt,
üits pää.

Mütäs Matil om üits emä, üits esä,
üits veli, üits sõsar,
kellege mängi ää.

Mõista, mõista, mes sii om?

Üits neiu, neli põlle? (tuuleveske)
Üits sant, sada palitut sellän ja ikki pallas? (kapstapää)

Mütäs Mati läits ütsinde päeväpaistel kõndme. Tal olli üits ilus kirivene pall. Ütsi om väegä igäv palli mängi. Ta kuts endege üten üte velle ja üte sõsare. Na lätsive nurme pääle mängme. Küll olli nurme pääl vahva. Lilli pääl lennäs viil üits kõllane liblik ja ossa pääl sirist laulu üits tillike lind. Sii olli üits tore päe.