Õ õ

tõhv

põrss

õhvake
õdak sõba rõõvas sõsar

kõva tõhv
kõllane põll
õhuke rõõvas
õnnelik sõsar
lõbus sõber

Sõsar sääd omal kõllatsest rõõvast põlle ette,
panni pudrul võid silmä ja võtt rõõska piimä kõrva.

Mõista, mõista, mes sii om?

Karga tii pääl, oju vii pääl,
ää mul siin ja ää mul sääl? (konn)

Müttä uus kuub

Üits õhtu akas mütäs Mati mõtleme, miandse rõõva kellegil om. Põrsal om tore roosa ülikond, konnal ilus rohilene Kuub. Õhvake nurme pääl om musta-valge lapiline. Tigatsel om kõllane kõtualune, leeviksel punane pugu, uisal sakiline muster sellä pääl. Liblikul om uhke kirivese siivä. Pallald mütäs om üleni must. Ta olli peris õnnetu. Mati läits õmleje manu ja tell omal uvve rõõva. Sii õmmel tal ilusa pikä kuvve, millel uhke punatse kaaruspagla pääl. Nüid olli Mati õnnelik.