Selle kaardi peal on viis ajaloolist Mulgimaa kihelkonda – Halliste ehk mulgi keeles Alliste, Paistu, Karksi, Tarvastu ja Helme ehk Elme kihelkond.
Igas kihelkonnas on kõneldud natuke omamoodi murrakut, mis kõik kokku ongi mulgi keel.
Näiteks meie aabitsa autorid Alli Laande ja Kristi Ilves loevad lugusid kumbki omas murrakus, sest Alli kõneleb Lääne-Mulgimaale omast Karksi murrakut, Kristi aga Ida-Mulgimaale omast Tarvastu murrakut.
Kaardi peal näed iga kihelkonna rahvarõivaid ja vanu mulgi mustreid.
Kihelkonna piiriks on punane kaaruspael, mis ehib ka Mulgi musta kuube.
Mulgi keelt ühes tartu, võru ja setu keelega nimetatakse lõuna-eesti keeleks – see tähendab, et nad on sarnased nagu ühe pere lapsed, kellel on siiski igaühel oma nägu. Neist neljast just mulgi keel on kõige lähedasem põhjaeesti keelele.
Võib arvate, et kui mulk vanal ajal kodust veidi kaugemale läks ja näiteks võrukese või Põhja-Eesti randlasega kokku juhtus, siis said nad üksteisest päris hästi aru.
Selle kaardi pääl om viis aaluulist Mulgimaa kihelkonda - Halliste ek mulgi keeli Alliste, Paistu, Karksi, Tarvastu ja Helme ek Elme kihelkond.
Egän kihelkonnan om kõneldu raasike esitmuudu murrakut, mes kik kokku omgi mulgi kiil.
Näituses mede aabitse auturi Laande Alli ja Ilves Kristi loeve aabitselugusit kumbki oman murrakun, sest Laande Alli kõnelep Lääne-Mulgimaal tarvitet Karksi murrakut, a Ilves Kristi Ida-Mulgimaal kõneldu Tarvastu murrakut.
Kaardi pääl näet kah egä kihelkonna rahvarõõvit ja vanu mulgi mustrit. Kihelkonna piiris om punane kaaruspael, mes ehip Mulgi musta kuube.
Mulgi kiilt üten tartu, võru ja setu keelege kutsutes lõune-eesti keeles, sii tähendep, et na om sarnatse nagu üte pere latse, a egälütel iki oma nägu.
Neist just mulgi keelel om kige rohkemb ütist põhjaeesti keelege.
Võip arvate, et ku mulk vanal aal kodust vähä kaugembele läits ja näituses võrukse või Põhja-Eesti randlisege kokku trehväs, sis saive na üitstõisest peris äste aru.