Mütäs Mati kodu om kuusepuu all. Kodu om kallis paik. Kähen om jõulukuu. Kodun om viil emä ja esä. Esäl om ilus must kasuk ja kaap. Emäl om kenä kirivene põll ja sall kaalan. Mütäs Mati küsse: „Ka siul om külm?“ Emä ütel: „Mia ole külmä saanu ja miul om köhä, siiperäst kanna mia salli. Ku sia tahat maa pääle minna, pane sall kaala, kasuk selgä ja käpigu kätte, sis ei tii külm liiga. Jõulukuul om vällän kange külm.“ Mati ütel: „Mul miildip külmäge kodun olla. Siin om ää lämmi. Ma läe maa pääle keväde, ku päe akkap paistme.“