Emä tei mütäs Matile sünnüpäeväs uvve kuvve. Kuub olli musta värmi. Emä õmmel sedä ütesse tunni. Kuvve ehen ollive iluse nööbi. „Emä, mitu nüüpi om miu kuvve ehen?“ küsse Mati. „Sia olet joba seidsmeaastene ja mõista nüüpe esi kokku lugede,“ ütel emä. Ta panni kuvve selgä ja luges: “Üits, kaits, kolm, neli, viis, kuus, seidse, katesse, ütesse. Miu kuvve ihen om ütesse nüüpi,“ rõõmust Mati. Sis tulli veli ja luges: „Üits, kaits, kolm, neli, viis, seidse, katesse, ütesse, kümme. Siul om kuvve ihen kümme nüüpi.“ Emä ütel selle pääle: „Siul jäi üits nummer vahele, loe uvveste!“ Veli luges uvveste: „Üits, kaits, kolm, neli, viis, kuus, seidse, katesse, ütesse. Oi, siu kuvvel om tõeste ütesse nüüpi.“ Selle pääle ütel emä: „Ütesse kõrda mõtle, üits kõrd ütle.“