„Näe, mesipuu!“ õigas liblik Imbi Matile. Mütäs vaades, a es näe aia tagumisen nukan üttegi puud. „Kunkottal sii magus puu om?“ uur mütäs Mati. „Egä mesipuu ei olegi puu, sii om mesilinde maja ek taru.“ Nüid sai Mati aru, et sii kasti muudu tareke, mille ümmer mesilinnu sumiseve, omgi mesipuu. „Egä kik puu juuri pidi maa sihen ei kasva. Meil om ju viil margapuu ek kaal, eidipuu ek puust lusik ja kaalpuu ek kaalkoogu,“ kõnel liblik. „Ah sedämuudu om lugu,“ olli Matil nüid asi selge.